Douglas Wells kirjeldab oma seikluseid väga humoorikalt ning toob ka kurvemad juhtumid esile - nagu päiksekiiri hallis talves. Raamatu hakul tõstab ta esile hoiatusi, mis neile anti enne, kui nad iseseisvalt vabatahtlikuna tööd tegema läksid. Noppisin välja peamised eestlaste jooned, mida ta jutustuse vältel mainis.
Douglase jutustuses tuli välja, et ta suhtus väga suure austusega meie väikesesse riiki, kes punaarmee oma aladelt välja kihutas.
- Eestlastega suhtlemiseks tuleb neid nagu lõngakera lahti arutada. Ameeriklased on väga avatud rahvas ning nende jutuvada ei pruugi kunagi lõppeda. See-eest selleks, et eestlasega juttu teha, tuleb teda kõige pealt "sulatada" ning seejärel võib suhtlusest isegi asja saada.
- Eestlased on nagu kuu pealt kukkunud. Kui Douglas Wells Eestisse jõudis, loeti neile sõnad peale, et pastöriseerimata piima juua ei tohi. Eestlased aga armastavad värsket, äsja lüpstud piima ning jäävad peale seda veel ellu!
- Kõik inimesed tänaval ei ole eestlased ega räägi eesti keelt. Kuna nõukogude aeg oli äsja lõppenud ning Eestis elas palju ainult vene keelt kõnelevaid isikuid, tekkis autoril inimestega suhtlemisel arusaamatusi. Wells tegi järelduse, et alati ei ole targem suvalisi inimesi tänaval oma eesti keele oskusega üllatada.
- Kala ei püüta alati õngega. Paaris peatükis tõi ta välja erinevaid viise kalade püüdmiseks, näiteks haamri või ise tehtud pommiga.
- Saun on loomulik osa laupäevast. Autor räägib detailselt saunakommetest, millele on pühendatud terve peatükk. Sauna minnes peavad kindlasti kaasas olema kaseviht ning õlu. Eestlased istuvat rahulikult tulikuumas saunas. Ameeriklane nentis, et sellel temperatuurill võiks tegelikult juba liha küpsetada.
- Eestlased kasutavad palju sõna kurat igas käändes.
- Oskusi, mis on eestlasel, pole ühelgi teisel inimesel. Tema majutaja Tarno oskas parandada igasugu masinaid, elektroonikat ning igapäevatarbeid.
- Jõulud ei ole silmapaistev püha. Douglas jutustab oma raamatus eestlaste ükskõiksusest jõulude suhtes. Tegelikult oli sellisel huvipuudusel ka põhjus. Nimelt oli Vene okupatsiooni ajal oli keelatud jõule pidada. Seega ei osanud eestlased jõule tähistada. Õnneks aitas Douglas kuidagi jõulude tähistamise otsa lahti teha ning jõulude puhul istuti ja lauldi koos mõisahoones.
- Eestlased on kavalad. Juhul, kui olukord on täbar või kahtlane, oskavad eestlased panna käiku oma mõistuse. Nad teevad täbarast juhtumist õnnestunud juhtumi. Näiteks väitis Tarno Kesk-Aasiast pärit valvuritele, et Douglas ei oska vene keelt, kuna tollele olevat nelja-aastaselt puuoks pähe kukkunud ning peale seda ei olevat vene keel enam külge hakanud.
- Eestlased on maausku. Neile on püha legendid ning uskumused, mida on edasi kantud põlvest põlve. Ameeriklane suutis oma metalliotsimise tuhinas sekkuda Hiiumaa Energiakolmnurga töösse. See on väidetavalt paik, mis on oma omadustelt nagu Bermuda kolmnurk.
- Eesti on eestlaste jaoks püha. 1992. aastal võttis Eesti taas kasutusele Eesti krooni. Kui härra Wells kortsulise ning koleda välimusega rahatähega maksis, vaatasid külaelanikud pahaks panevalt talle otsa. Ta ei teadnud, et oma raha oli nii uus ning eestlaste silmis oluline.
- Eestlased on omakasupüüdlikud. Jänki idee paigutada Hiiumaale inglisekeelsed teeviidad ei sobinud mingil juhul hiidlastele. Juhul, kui turistid on võimelised iseseisvalt mööda saart ringi kõndima ning uut avastama, ei ole neil mõtet saarel püsida. Seega olid nad Douglase "viidareformi vastu."
- Eestikeelsetel väljenditel ei ole alati otsene tähendus. Wellsi raamatus on välja toodud paar lauset, mida hiidlased kasutasid, kuid mõistsid selle all absoluutselt midagi muud. Näiteks väljend "Sa ei saa aru" tähendab hoopis "Kas sa ei arva, et oled ülbe, kui tuled meile ütlema, mida meil vaja on?".
- Eestlased on enesekindlad ning põikpäised. Douglas toob oma raamatus välja mitmeid juhtumeid, kus ta ei suuda eestlaste oma arvamust kõigutada ning seetõttu jääb olukord pikalt seisma ja lahenduse otsimise asemel tekib infosulg.
- Eesti keel on püha ning see on ülimalt oluline, kui võõramaalane on keele omaks võtnud ning ära õppinud. Kui raamatu autor TIK-sse (turismiinfokeskusesse) tööle läks, andsid eestlased au, kuna isegi punaarmee, kes oli Eestis pikalt pesitsenud, polnud eesti keelt selgeks õppinud. Samas saabus keskusesse ka välismaalaseid, kes leidsid, et eesti keel on saast ning seda ei tasu rääkida.
- Eestlased on hulljulged ning panevad end kogu aeg proovile. Mandriinimene ei osanud oodata, et kui meri külmub, saab mandrile üle jäätee, mille ületamine tundus kirjanikule ohtlik. Tarno aga peatas kümmekonna kilomeetri järel külmunud merel auto ning puuris paksu jääkihi sisse augu, et Douglasele demonstreerida jää ohutust. Douglasel aga jooksis silme eest elupilte mööda ning süda jättis paar lööki vahele ka.
- Eestlased saavad aru kriitilisest olukorrast, ent ei võta seda tõsiselt. Laevareisil mandrilt saarele tekkis paar situatsiooni, kus üks parvlaev pidi teise laeva jääst lahti murdma ning teekonna jätkamiseks paar konnahüpet tegema. Samal ajal kui kapten nägi tohutult vaeva, et laevaga manööverdada, hakkasid eestlased pidutsema.
- Sõber tunneb sõpra hädas. Eestlane ulatab oma abikäe, kui ta näeb, et käe saaja on kehvas olukorras. Olukord laeval pidutsejate seas võttis uue pöörde, kui nood märkasid, et teisel laeval "Vohilaiul" olid tuled kustus ning valitses vaikus. Põhjuseks oli suletud kohvik. Seetõttu hakkasid eestlased "Ahilaiult" "Vohilaiule" õllepudeleid viskama, et teine pool samuti pidutseda saaks.
- Sõpruskonda kuuluva inimese nime mustamine tähendab vastasseisu kogu sõpruskonnaga. Emmaste kirikukella loos oli kirikukella ära peitnud kuuese seltskonna ühe liikme nime mustatud, sest inimesed uskusid, et kell on maha müüdud. Otsimise võttis käsile üks peitmise osaline. Seda kõike vaid sellepärast, et sureva mehe au kaitsta ning tõestada, et surija on süütu.
- Eestlased hindavad vanu väärtuseid. Üks väärtus on näiteks Emmaste kirikukell. Douglas kirjeldab detailselt, kuidas pastor Guido põskedel voolasid pisarad ning ta tänusõnu sosistas, kui kirikukell leiti.
- Eestlastele on oluline kuulujutt. Kõmu levis Hiiumaal nagu kulutuli, olgu uudis tunnustav või mahategev. Kritiseerida armastavad eestlased kindlasti rohkem.
Douglase jutustuses tuli välja, et ta suhtus väga suure austusega meie väikesesse riiki, kes punaarmee oma aladelt välja kihutas.