Douglas Wellsi "Jänki seiklused Hiiumaal" on raamat, mis koosneb lühikestest paladest. Douglas saabub Rahukorpuse vabatahtlikuna Eestisse 1992. aastal ning ta jutustab oma algselt plaanitud kahest, aga lõpuks peaaegu neljast Eestis veedetud tööaastast. Tegemist on põnevate lugudega, kus mõni märksõna võib sageli lause mõtte pahupidi pöörata. Samuti annab teos hea ülevaate tolleaegsest elust ehk ajast, mil Eesti taas vabaks sai.
Eestisse saabunud Rahukorpuse vabatahtlikud viidi esmalt Tartusse, kus neile õpetati eesti keelt ning kombeid, et nad eestlaste maha visatud libeda banaanikoore peal ei kukuks. Koolitus läbitud, läks iga vabatahtlik oma teed. Kuna Douglas soovis näha talumaju, karjakasvatust ning põlismaisust, siis otsustas ta suunduda Hiiumaale.
Eestisse saabunud Rahukorpuse vabatahtlikud viidi esmalt Tartusse, kus neile õpetati eesti keelt ning kombeid, et nad eestlaste maha visatud libeda banaanikoore peal ei kukuks. Koolitus läbitud, läks iga vabatahtlik oma teed. Kuna Douglas soovis näha talumaju, karjakasvatust ning põlismaisust, siis otsustas ta suunduda Hiiumaale.
Ta sõitis Hiiumaale samal päeval, mil punaarmee saarelt lahkus. Ajaloo ning oma teadmiste pärast oli jutustajal iga mundris venelase ees hirm. Ta kartis, et nad võivad vabatahtlikule ameeriklasele haiget teha, ta riigist välja saata või mõne muu katastroofi kaela ajada.
Hiiumaal asus ta tööle põllumajandusnõunikuna, kuid lõpuks kasvas temast hoopis turismiedendaja. Ta elas Putkase külas ning öömaja pakkus talle mees nimega Tarno, kes elas talus koos naise ning lapsega. Kui kirjanik Hiiumaale saabus, siis sai ta aru, et saarel on kõik teisiti, kui ta vaimusilmas ette oli kujutanud. Juba tema saabumine oli vaikne ning tähtsusetu. Lisaks ei olnud Hiiumaal rookatustega talumajasid ega ümberringi siblivad kanu, veel vähem külakaevu.
Hiiumaal asus ta tööle põllumajandusnõunikuna, kuid lõpuks kasvas temast hoopis turismiedendaja. Ta elas Putkase külas ning öömaja pakkus talle mees nimega Tarno, kes elas talus koos naise ning lapsega. Kui kirjanik Hiiumaale saabus, siis sai ta aru, et saarel on kõik teisiti, kui ta vaimusilmas ette oli kujutanud. Juba tema saabumine oli vaikne ning tähtsusetu. Lisaks ei olnud Hiiumaal rookatustega talumajasid ega ümberringi siblivad kanu, veel vähem külakaevu.
Esimestes peatükkides kirjeldab autor üksipulgi oma naabrite kombeid, näiteks hämmastas teda hiidlaste kalapüüdmismeetod, kus saak saadi kätte õnge või landita. Samuti räägib ta külasaunast, mis on tema arust sõna otseses mõttes inimestele mõeldud praeahi. Lisaks ei saa ta alguses aru vihtlemise kombest. Hiljem mõistab ta, et laupäevane saunaskäik on nädala kulminatsioon ning päev, mil külaelanikud saavad jalad seinale panna.
Hiiumaal elades jooksis ta kogu aeg vihma käest räästa alla ning tundus, et "vihm" kuidagi vaibuda ei saagi. Kui juhtus midagi halba, süüdistasid hiidlased kindlasti ameeriklast, kuid õnnestunud üritustest ning projektidest räägiti vähe. Douglast peeti põllumajandus-nõustajaks, ehkki tegemist oli ettevõtjaga. Inimesed ei saanud aru Wellsi mõtteviisist, kui ta teatud puudustele viitas. Seetõttu ei soovinud maarahvas Härraga koostööd teha.
Hiiumaal elades jooksis ta kogu aeg vihma käest räästa alla ning tundus, et "vihm" kuidagi vaibuda ei saagi. Kui juhtus midagi halba, süüdistasid hiidlased kindlasti ameeriklast, kuid õnnestunud üritustest ning projektidest räägiti vähe. Douglast peeti põllumajandus-nõustajaks, ehkki tegemist oli ettevõtjaga. Inimesed ei saanud aru Wellsi mõtteviisist, kui ta teatud puudustele viitas. Seetõttu ei soovinud maarahvas Härraga koostööd teha.
Douglasel õnnestus siiski luua projekt, mis oli suunatud turistidele. Ta soovis, et üle Hiiumaa oleksid teeviidad, mis näitaks, kus mingi vaatamisväärsus on ja kuidas sinna jõuda. Algselt olid külategelased selle vastu, kuna nad leidsid, et giidid jäävad ilma palgata. Siiski saavutas Wells edu ning üle Hiiumaa paigutati teeviidad, mis olid inglise keeles. Siiski ei jäänud Wellsi algatus tagasilöögita, sest selgus, et sildid peavad olema kahekeelsed. Õnneks lahenes see olukord ning varsti olid turistidele valmis nii sildid kui ka esimesed brošüürid.
Brošüüridele mahutas Douglas legende ning infot vaatamisväärsuste kohta. Tähtis on see, et ta käis kogu tee ise läbi ning kinnitas huvi pakkuvate kohtade olulisust ning põnevust. Kirjanikku ajas segadusse Ristimägi, kuna seal läheduses ei kõrgunud ühtki (Ameerika) mäge, oli vaid väike küngas.
Brošüüridele mahutas Douglas legende ning infot vaatamisväärsuste kohta. Tähtis on see, et ta käis kogu tee ise läbi ning kinnitas huvi pakkuvate kohtade olulisust ning põnevust. Kirjanikku ajas segadusse Ristimägi, kuna seal läheduses ei kõrgunud ühtki (Ameerika) mäge, oli vaid väike küngas.
Eestis olles lõi autor kaasa ka bändis HEPT ehk Hiiumaa Põllumajandustehnika , kus ta mängis kitarri. Ansambel kerkis Eesti muusikamaastikul taevasse ning kollektiivi tuntuim pala oli Douglase kirjutatud lugu "Kas sa räägid inglise keelt?"
Kirjanik soetas omale Eestis viibides metalliotsija, millega ta mööda Hiiumaad ringi käis, lootes maapõuest leida olulist materjali. Ta tekitas sellega külaelanike seas tohutult pahameelt, kuna levis arvamus, et Douglas otsib maapõuest midagi kahtlast ning on paha peal väljas. Samuti ärgitas ta oma "vehkimisega" viha, kuna Tarno ning Wells sekkusid Energiakolmnurga töösse. See pidavat olema Hiiumaa Bermuda kolmnurk - samasuguste üleloomulike omadustega.
Kirjanik soetas omale Eestis viibides metalliotsija, millega ta mööda Hiiumaad ringi käis, lootes maapõuest leida olulist materjali. Ta tekitas sellega külaelanike seas tohutult pahameelt, kuna levis arvamus, et Douglas otsib maapõuest midagi kahtlast ning on paha peal väljas. Samuti ärgitas ta oma "vehkimisega" viha, kuna Tarno ning Wells sekkusid Energiakolmnurga töösse. See pidavat olema Hiiumaa Bermuda kolmnurk - samasuguste üleloomulike omadustega.
Talvel on saarelt võimalik ära sõita mööda jääteed. Ehkki Doglas eelistas liikumist parvlaevaga, suutis Tarno talle Vana Tallinna pitsitäite toel reisi vajalikkuse selgeks teha ning koos sõideti üle jäätee mandrile. Tagasi mööda jääteed tulla ei saanud, kuna oli liiga pime ning ilmaolud halvad. Seega pidid mehed tagasi tulles kasutama traditsioonilist parvlaeva. Siiski oli ka selles midagi erilist. Nimelt sõideti ohutuse mõttes saarele kahe parvlaeva "Ahilaiu" ja "Vohilaiuga." Douglas oli esimesena nimetatud praamil. Juhul, kui üks laev kinni jäi, aitas teine ta välja. Samuti said eestlased nautida väga pikka meresõitu, mis viis selleni, et laeval pandi püsti pidu.
Keset oma karjääri aitas jänki eestlastel üles otsida ka Emmaste kirikukella. Theodor, kes kella asukohta teadis ning seda leida püüdis, võttis ühendust Douglas Wellsiga, kellel oli metalliotsija. Algselt tekkis keeleline arusaamatus, kuna Doglas arvas, et juttu on seinakellast- clock - mitte kirikukellast - bell. Nad leidsid suuliste juhiste järgi koha, kuhu kuus meest II maailmasõja ajal kella maha olid matnud.
Keset oma karjääri aitas jänki eestlastel üles otsida ka Emmaste kirikukella. Theodor, kes kella asukohta teadis ning seda leida püüdis, võttis ühendust Douglas Wellsiga, kellel oli metalliotsija. Algselt tekkis keeleline arusaamatus, kuna Doglas arvas, et juttu on seinakellast- clock - mitte kirikukellast - bell. Nad leidsid suuliste juhiste järgi koha, kuhu kuus meest II maailmasõja ajal kella maha olid matnud.
Wells sattus paar korda pahuksisse kohaliku politseinikuga. Konstaabel Mihkel Karjamaa märkas kohe, kui keegi kiirust ületas. Karjamaa oli vaimustunud oma uuest lelust, politseiradarist. Tal läksid silmad särama, kui sai seda näidata või sellest rääkida.
Ühel päeval märkas Douglas aga, et tema elamisluba hakkas aeguma. Selleks, et siin edasi elada ning tegutseda, vajas ta uut. Ta pöördus kodakondsusametisse, kuid kahjuks ei olnud ameeriklane üliõpilane ning tal puudus ka tööluba. Õnneks pakkus sel korral abi maavalitsus, kuna Wells oli seal põhimõtteliselt tööl. Vähemalt aitas neid. Niisiis sõlmiski maavalitsus ameeriklasega nullkroonise palgaga töölepingu.
Ühel päeval märkas Douglas aga, et tema elamisluba hakkas aeguma. Selleks, et siin edasi elada ning tegutseda, vajas ta uut. Ta pöördus kodakondsusametisse, kuid kahjuks ei olnud ameeriklane üliõpilane ning tal puudus ka tööluba. Õnneks pakkus sel korral abi maavalitsus, kuna Wells oli seal põhimõtteliselt tööl. Vähemalt aitas neid. Niisiis sõlmiski maavalitsus ameeriklasega nullkroonise palgaga töölepingu.
Lisaks teeviitade algatusele üritas ta Hiiumaal läbi viia projekti, mis muudab Hiiumaa veel puhtamaks ja kaunimaks. Ta paigutas üle saare prügikastid, mille tühjendamise eest pidid hoolitsema olid kohalikud tegelased. Taas tekkis inimeste vahel arusaamatus ning lõpuks pidi Douglas ise vastutama.
Ameeriklane võitis eestlaste poolehoiu alles oma tööaastate lõpus, kus tema auks tehti isegi "Douglase kivi." Ta abiellus Hiiumaa neiu Kairitiga. Ehkki alguses tundus, et juba tutvumine jooksis karile, läks kõik hästi. Kairiti juures paelus Dougast see, et naine oli imeilus, põneva päritoluga, Hertsoginna, nagu ta ütles. Abielu registreerimisega läks omakorda kaua aega. Nad pidid selleks sõitma Tallinnasse (lausa mitu korda) ning peale registreerimist said nad pidada pulmad Douglase lemmikkirikus Suuremõisa kirikus.
Ameeriklane võitis eestlaste poolehoiu alles oma tööaastate lõpus, kus tema auks tehti isegi "Douglase kivi." Ta abiellus Hiiumaa neiu Kairitiga. Ehkki alguses tundus, et juba tutvumine jooksis karile, läks kõik hästi. Kairiti juures paelus Dougast see, et naine oli imeilus, põneva päritoluga, Hertsoginna, nagu ta ütles. Abielu registreerimisega läks omakorda kaua aega. Nad pidid selleks sõitma Tallinnasse (lausa mitu korda) ning peale registreerimist said nad pidada pulmad Douglase lemmikkirikus Suuremõisa kirikus.
Videoklipis, mis näitab Hiiumaad, avastasin loetuga sarnasusi. On näha jooksvaid lambaid, kalapüüki, veneaegset tehnikat, turismiinfokeskust, majakaid ning imelist loodust - kõike seda, mida Douglas ka oma raamatus kirjeldas.
Kõik fotod, mis sellelt leheküljelt leiad on minu erakogust.