Raamat "Minu ilus eksiil Eestis" koosneb lühikestest paladest, mille pikkus on 2-3 lehekülge. Lood ei ole kronoloogilises järjekorras. Autor hüppab erinevatesse aastatesse ning kuudesse vahemikus 2007-2010. Samuti ei toimu tegevus ainult Eestis, vaid ka mujal Euroopas.
Marques saabus Eestisse 2006. aastal tänu Klausile, kes rääkis talle Tallinnast kui imelisest linnast. Klaus oli perekonnast, kelle eelkäijad elasid 20. sajandi alguseni Eestis, kuid pidid seejärel Saksamaale põgenema. Juba esimeses peatükis kirjeldab Marques Eestit kui magnetit. Siin on miski, mis teda siin kinni hoiab.
Marques saabus Eestisse 2006. aastal tänu Klausile, kes rääkis talle Tallinnast kui imelisest linnast. Klaus oli perekonnast, kelle eelkäijad elasid 20. sajandi alguseni Eestis, kuid pidid seejärel Saksamaale põgenema. Juba esimeses peatükis kirjeldab Marques Eestit kui magnetit. Siin on miski, mis teda siin kinni hoiab.
Edaspidi arutleb kirjanik Eesti ja eestlaste üle. Näiteks on tema arvates kummaline, et eestlastel on lühikesed nimed. Kirjaniku 34-tähelisest nimest sai dokumendil 33-täheline, sest ID-kaardile rohkem ei mahtunud.
Samuti on João Marquesi arvates väljend "väga normaalne" ülim kiitus, mida eestlane öelda võiks. Eestlaste kohta toimib SS ehk short and simple mudel, mis ongi autori meelest eestlaslik mõtteviis.
Marques näeb Eesti ühiskonda kui dramaatilist hädaolukorda. Noored eesti naised soovivad Eestist minema sõita. Seetõttu avaldas ta artikli "Maarja läheb ka Eestist ära...". Naised leiavad palju põhjuseid, et lahkuda: Eestis meestel on liiga lihtne saavutada edu, millega seejärel teiste ees eputada, naised soovivad maailma avastada, eesti meestest on kõrini jne.
Artiklit saab lugeda SIIT.
Samuti on João Marquesi arvates väljend "väga normaalne" ülim kiitus, mida eestlane öelda võiks. Eestlaste kohta toimib SS ehk short and simple mudel, mis ongi autori meelest eestlaslik mõtteviis.
Marques näeb Eesti ühiskonda kui dramaatilist hädaolukorda. Noored eesti naised soovivad Eestist minema sõita. Seetõttu avaldas ta artikli "Maarja läheb ka Eestist ära...". Naised leiavad palju põhjuseid, et lahkuda: Eestis meestel on liiga lihtne saavutada edu, millega seejärel teiste ees eputada, naised soovivad maailma avastada, eesti meestest on kõrini jne.
Artiklit saab lugeda SIIT.
Kirjanik arutleb ka selle üle, milline on Eesti tunnuslause või milline peaks olema Eestit tutvustav video. Samas hüppab ta vahel mõtetega töö juurde Portugali, kus saab rääkida Eestit kui uskumatust e-valimiste riigist. Enamus João Marquesi tuttavatest ei saa aru, miks ta elab endises Nõukogude Liidu liikmesriigis, kus miinimumpalk on umbes 200€, lisaks moodustavad ligi veerandi Tallinna elanikkonnast venelased.
Marques lahkab Eesti probleeme 2000. aastate lõpu majanduslanguse ajal. Murepunktidele vaatamata on raamat siiski huvitav tõsielukirjeldus, mis sedastab: ehkki kõik on halvasti, on kõik hästi. Äri läheb hästi, eriti juuksurisalongides ning toidukohtades, kus suureks avastuseks on saanud kebab. Kuigi Eesti kebab pole nii maitsev nagu mujal, väidab kirjanik, et Eesti on tõusmas õigeks Euroopa linnaks ning isegi areneb.
Marques lahkab Eesti probleeme 2000. aastate lõpu majanduslanguse ajal. Murepunktidele vaatamata on raamat siiski huvitav tõsielukirjeldus, mis sedastab: ehkki kõik on halvasti, on kõik hästi. Äri läheb hästi, eriti juuksurisalongides ning toidukohtades, kus suureks avastuseks on saanud kebab. Kuigi Eesti kebab pole nii maitsev nagu mujal, väidab kirjanik, et Eesti on tõusmas õigeks Euroopa linnaks ning isegi areneb.
sAutor on õnnelik talve saabumise üle, kuna siis lõpeb puurimishooaeg, mille all peab Marques silmas teeremonte ja muid ehitustöid. Samas tekib tal talve suhtes ettevaatlik hoiak, sest ta murdis oma jalaluu. Niinimetatud invaliidiperiood õpetas portugallast nägema pisiasju, mida ta muidu märganud ei oleks, sest ta ei liikunud kodust välja. Näiteks pani ta tähele, et eestlastest pereisad tegelevad kodus järjepidevalt pisiremondiga.
Eestlaste kannatlikkus ja nende komme taluda ebamugavusi vaikides on talle üllatuseks, kuna Marques märkab palju ebaõiglust, näiteks järjekordades. Tohutuid (ning ääretult ebaõiglaselt teenindatavaid) järjekordi kohtas ta Pärnu ööklubis Sunset, kus jookide tellimine võttis aega kauem kui tund.
Eestis olles koges ta esimest uskumatut e-sünnipäeva. Ta avastas palju IT-võimalusi, mida ta kodumaal ei oleks kunagi leidnud.
Eestlaste kannatlikkus ja nende komme taluda ebamugavusi vaikides on talle üllatuseks, kuna Marques märkab palju ebaõiglust, näiteks järjekordades. Tohutuid (ning ääretult ebaõiglaselt teenindatavaid) järjekordi kohtas ta Pärnu ööklubis Sunset, kus jookide tellimine võttis aega kauem kui tund.
Eestis olles koges ta esimest uskumatut e-sünnipäeva. Ta avastas palju IT-võimalusi, mida ta kodumaal ei oleks kunagi leidnud.
Eriliseks teeb raamatu see, et Eesti teema kõrval jutustab Marques Portugalist, oma imelikest juhtumistest ning avaldab oma lapsepõlve lemmiku Molotovi Pudingukokteili retsepti. Samuti kirjeldab ta oma Madridi reisi, kus Pärnu ja Portugali rand näivad unistusena, lisaks veel Soome reisi.
Kõige mõjukamaks eestlaseks peab Marques ajakirjanik Jayson Tyler Brûlé'd, Kanada jalgpalluri ja eestlannast kunstniku järeltulijat. Marques näeb, et Brûlé'l on Eestiga see päris õige emotsionaalne side, mis on tegelik kodumaatunde alustala.
Marques toob välja Eesti puudused ja arutleb samal ajal võimalike lahendite üle.
Kõige mõjukamaks eestlaseks peab Marques ajakirjanik Jayson Tyler Brûlé'd, Kanada jalgpalluri ja eestlannast kunstniku järeltulijat. Marques näeb, et Brûlé'l on Eestiga see päris õige emotsionaalne side, mis on tegelik kodumaatunde alustala.
Marques toob välja Eesti puudused ja arutleb samal ajal võimalike lahendite üle.
Huvitav fakt, mida Marques oma raamatus Eestiga seoses mainis, kinnitab, et esimese antiseptilise, suuinfektsioonivastase närimiskummi võttis 5000 aastat tagasi kasutusele soome-ugri rahvas. Seda kõike enne Egiptust või Mesopotaamiat.
Lugejana leian, et "Minu ilusat eksiili Eestis" oli kohati raske jälgida, kuna lugude tegevuskohad vaheldusid ja aja vool oli segi paisatud. Samas olid palad lühikesed ning humoorikad ning autori eriline keelekasutus tõlkes hästi edasi antud. Raamat laiendab tohutult silmaringi ning sõnavara.
Anekdoot raamatust: "Kaks eestlast lähevad kalale. Möödub tund, üks neist paneb jala üle põlve. Möödub teinegi tund, mees paneb jala tagasi maha. Kõik kordub tundide möödudes, kuni kaaslasel viskab sahistamine üle ning ta käratab: "Kas sa tulid siia kala püüdma või tantsima?"
Anekdoot raamatust: "Kaks eestlast lähevad kalale. Möödub tund, üks neist paneb jala üle põlve. Möödub teinegi tund, mees paneb jala tagasi maha. Kõik kordub tundide möödudes, kuni kaaslasel viskab sahistamine üle ning ta käratab: "Kas sa tulid siia kala püüdma või tantsima?"