Portugallane armus Eestisse 2004. aastal, kui ta riiki esimest korda külastas. See, mis teda siia kinni naelutas, ei tea ta isegi. Lugudest oli hea välja noppida jooni, mis on Marquesi meelest eestlastele iseloomulikud. Raamat ilmus 2010.
- Eesti naised on imekaunid põhjamaalased. Tihti ei osanud João küsimusele "Miks sa Eestis elad?" vastata. Samas eeldas küsija alati, et põhjus võib olla ilusates Eesti naistes. Tegelikult toob ta välja, et eestlannad on imelised ning lõunamaalasele vastupandamatud, kuna neil on põhjamaine välimus, kuid naisi ta peamiseks põhjuseks ei pea.
- Eestlaste nimed on lühikesed: Eve, Ain, Age, Triin, Mart jne. Marques rääkis, et tema nimi ei mahtunud ID-kaardile oma täies hiilguses ära ja muudeti seetõttu 34-tähelisest 33-täheliseks.
- Eestlastel on SS (short and simple) -mõtteviis. Ta leiab, et me mõtlemegi selle mudeli piires: väiksed pered, kartulimaania, marjul-seenel käimise eufooria; paganlikud, mittekiriklikud uskumised; suvised vabaõhu-õllemaratonid; puhastavad saunatamised jne. Samas aasib ta SS-mõtteviisi: eestlane võiks olla lakoonilise väljenduslaadi poolest eesrindlik Twitteris säutsuja, kellele 140 tähemärgist on küll ja veel.
- Ta leiab, et eestlaste pealinn Tallinn on hea koht, kus elada. See on imeline hansalinn, ideaalse asukohaga, soodne korteri üürimiseks, lennupiletid on odavad, inglise keel on levinud ning kohalikud oskavad seda rääkida, palju stiilseid lounge, majandus areneb jõudsalt jne.
- Eesti ei ole enam Nõukogude vabariik, vaid kõrgtehnoloogiline riik. Siin on e-valimised, Skype ja SMS-maksed.
- Kriisiolukord õpetab eestlastele, et on hea aeg investeerida juuksuriärisse, sest see on valdkond, mis ei kao ning mis on edukas isegi siis, kui masu uuesti tuleb. Samuti mainib ta, et isegi kui eestlased uut soengut ei soovi, siis tulevad soomlased ning tahavad odavat lõikust küll.
- Suved ei ole Eestis vaid turismihooaeg, vaid ka puurimishooaeg. João tõi välja põhjuse, miks talve armastada: mitte ühtegi puurimist ning remonti!
- Jootraha andmine pole veel Eestis nii oluline nagu mujal maailmas. Eestlased jätavad jootraha, kui teenindus oli hea ning arve väike. Jootraha antakse pigem ideaalse kui lihtsalt hea teeninduse eest.
- Tüüpilises eesti peres peab pereisa tingimata umbes 30 minutit päevas puurimise ja remondiga tegelema ning lapsed ilmtingimata varahommikul klaverit klimberdama.
- Eestlased on tegelikult armunud oma nelja aastaaega. Lastele meeldib kelgutamas käia ning vanaemadel on põhjust kudumisvarrastel uut kinnast alustada.
- Eestlased ei kaeba - isegi siis, kui nad teavad, et neil on õigus. Põhjenduseks tõi Marques suvises Pärnus nähtud lõpmatud ööklubi- ning bussiootejärjekorrad. Protesteerima ei ole sobilik hakata, kuna see rikub nii kaasmaalaste kui iseenda tuju.
- Jaanipäev on olulisem kui jõulud.
- Üks igast neljast eestlasest on seisukohal, et kõige parem on see, kui elada pool aastat Eestis ning pool aastat Tais.
- Eestlased armastavad liigitada, määratlematus ajab nad segadusse. Nad teevad ranget vahet eestlastel ja venelastel, vanadel ja noortel, meestel ja naistel.
- Eestlased saavad lapsi, kui nad on kahekümnendates.
- On meeste ning naiste tööd. Autor leiab, et maaelutraditsioon mõjutab senini sellist tööjaotust.
- Tallinnas ei ole kraanivesi kasutusel nii, nagu ta olema peaks. Isegi söögikohtades serveeritakse imporditud mineraalvett. Kohalikud ise ka ei usalda kraanivett, kuigi otsest põhjust ei ole.
- Eestlased on üsna tagasihoidlik rahvas ning nagu riigi suurusest on näha, võib öelda, et kõik toimubki siin väga aeglaselt ning täiesti teises dimensioonis.
- Marques arutleb ka selle üle, kas Eesti on Põhja-Euroopa või Ida-Euroopa riik, ning jõuab seisukohale, et Eesti on Põhja-Euroopa riik, sest luterlus, paganlus, loodusarmastus, poliitiline konsensus, võrdsus, vähemuste õigused, kõva töö, ausus ja täpsus jne on siin esindatud ning ta leiab, et see on Põhja-Euroopale iseloomulik.
- Suitsetamiskeeld, mis võeti vastu 5. juulil 2007, muutis mittesuitsetajate elu paremaks. Samas on see neile ka kurb löök, sest nad peavad üksi lauas istuma ning vaatama, kuidas sõbrad koos õues juttu puhuvad.
- Poissmeestepidusid on Eestis vähem, kuna inimesed on avastanud, et Tallinn ei ole enam koht, kus öö läbi odavat õlut juua ja pidu panna,
- Eesti on Marquesi jaoks võitja, sest minevikus on Eesti pingutanud vahel üksi ning kangelaslikul moel. Lisaks leiab ta, et Eesti pingutab edasi, et saada maailmakaardile eeskujuliku postmodernistliku e-riigina.
- Eesti on lipumaa, sest lipud pole ainult pühad, vaid neid kasutatakse kogu aeg ning igal pool. Ta ütleb, et pole ühtki riigipüha, mida ei tähistataks lippudeta.
- Portugallane leiab, et eestlastel ja soome-ugrilastel on teistsugune veri. Nad on kogu välismaailma jaoks suur mõistatus. Näiteks ei tea ta ühtki teist rahvast, kes peaks naisekandmisvõistlusi.
- "Rääkimine hõbe, vaikimine kuld" on Eestile kõige iseloomulikum väljend.
- Kevad Eestis on rõõmustav ning suurepärane tuju parandaja. Eesti naised muutuvad julgemaks ning mehed saavad demonstreerida on kabriolette.
- August on Tallinnas Itaalia kuu, kuna itaalia mehed saavad oma naiste poolt kulutatud akud uuesti täis laadida.
- Eestlased on taganud wifi leviala pea kõikjal ning avastanud sellega seoses oma andeka poole - googeldamise. Googeldades saab infot isegi mőttetuna tunduva sőna vői inimese kohta. Portugallane jutustas loo, kuidas Eesti neiu ei soovinud pärast kohtumist temaga enam tegemist teha. Hiljem avastas Marques, et tema nimekaim Lopez on jalgpallur, kuid naisele jalgpallurid ei meeldinud.
- Eestlased on omapärase käitumisega. Näiteks őppis autor, et kohvikusse astudes tuleb kőndida nii, nagu teisi inimesi seal ei oleks, st enda ette naelutad pilguga. Samuti on oluline istuda kaugesse ning eraldatud nurka, et mitte liigset tähelepanu äratada. Samal põhjusel tuleb nädalas kaks korda muuta liikumistrajektoori.
- Marques taunib eestlaste kommet oma keele keerukuse üle uhkust tunda, samas oleks keele lihtsamaks muutmine alatu getostumine.